Vahetult enne jõule toimus Tartu Aleksander Puškini kooli hoolekogu istung, kus osales ka abilinnapea hariduse alal Lemmit Kaplinski. Läinud sügisel Reformierakonna, SDE ja Isamaa Tartu linna koalitsioonilepingu üks punkt oli kõikide Tartu koolide üle viimine eestikeelsele õppele nelja aasta jooksul, ning üleminek peaks algama juba käesoleva aasta sügisel.
Eestikeelene õpe seaduse järgi tähendab, et koolis õppetöö koolis on vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Nagu abilinnapea on õigesti märkinud oma intervjuus ERRile: “Tõesti kui me võtaksime endale riikliku seadusest tuleneva eesmärgi 60 protsenti, siis me võiksime jalad laua peale panna ja öelda tehtud. Tartus sisuliselt see täna nii on,”
Tartu linn on aga väga ambitsioonikas sihikindel ning soovib üle viia kõik vene koolid 100% eestikeelsele õppele juba septembris, jättes vaid vene keele ja kirjanduse tunnid venekeelseteks. Põhjenduseks maalitakse alati ilusat pilti, et kui noored õppivad vene koolis eesti keeles siis nad saavad kindlasti eesti keele selgeks ja see suurendab nende konkurentsivõimet. Eesmärk on igati positiivne kuid reaalsus on hoopis teistsugune.
Varem olen kirjutanud, ja ütlen ka uuesti ühte ja sama asja. Praegu nii Tartu Aleksander Puškini koolis kui ka Tartu Annelinna Gümnaasiumis õpib enamik lapsi keelekümblusklassides. See tähendab, et vanemad saavad ise valida kui suure mahuga nende laps saab õppeained eesti keeles ning aina rohkem vanemaid panevad oma lapsi keelekümblusklassidesse. Sunniviisiline üleminek võõrkeelsele õppele ei anna motivatsiooni ega tõsta haridustaset.
Puškini kooli hoolekogu arvab, et valiku kaotamine toob kaasa palju erinevaid probleeme nii lastele kui ka haridussüsteemile. Esiteks, kui panna lapsi sunniviisiliselt õppima võõrkeeles siis haridustase langeb, kuna palju aega kulub tekstide tõlkimiseks ja õigete sõnade valimiseks ehk ühesõnaga keeleõppimiseks. Siin on oluline küsimus, kas eesti keele tundmine on tähtsam kui teiste ainete selgeks saamine?
Teine probleem on massiline tööjõu- ja õppematerjalide puudus. Selleks, et õpe oleks piisavalt tõhus, oleks vaja palgata uusi eesti emakeelega õpetajaid, logopeede, eripedagooge. Isegi riiklik Eesti hariduse tegevuskava näeb üleminekuks aasta 2035. Olukorras, kus isegi president tunnistab, et tööjõu probleem eksisteerib ning vajab lahendust tundub Tartu linnavalitsuse ambitsioonikas plaan ebarealistlik ning ausalt öeldes populistlik.
President Alar Karis ütles mullu 28. detsembril intervjuus kanalile ETV+, et Eestis võiksid olla mõned koolid, kus soovi korral oleks võimalik õppida vene keelt ja vene keeles õppida. Eestis saab ka erinevates koolides osaliselt õppida inglise, prantsuse või saksa keeles, miks siis ei või jätta näiteks terve regiooni peale ühe kooli, kus oleks võimalik osaliselt õppida ka vene keeles?
Tartu Aleksander Puškini kool võiks olla see ainuke kool kus Lõuna Eestis saaks valida, kas laps soovib õppida vene keeles, keelekümblusklassis või eesti keeles. See süsteem toimib meil juba praegu ja ei ole mingit loogilist põhjust seda süsteemi ära rikkuda ning tekitada haridussüsteemile lisakoormust õpetajate otsimise ja õppematerjalide asjakohastamisega. Räägitakse küll, et inimesed on alguses alati igasuguste muutuste vastu, kuid kui puudub kindel plaan, töötajad ja rahastus, aga olemas üksikute poliitikute ambitsioonid, on nii radikaalsete muutuste elluviimine lihtsalt rumal ja lühinägelik.
Üks võimalustest õppida eesti keelt on huviringid ja trennid , kus lapsed saavad omavahel ja juhendajaga lihtsalt suhelda. Kui lapsevanem tahab, et tema laps õpiks keelt, siis ta leiab selleks keskkonna väljaspool kooli. Ainult kool ei saa vastutada selle eest.
Tartu Puškini Kooli põhimääruses on sätestatud, et kooli õppekeel on vene keel. Vanemate nõusolekul on klassi õppekeel eesti keel. Selline sõnastus rahuldab kooli hoolekogu, sest kajastab tegelikku olukorda ning annab valikuvõimaluse, mis on väga tähtis ja vajalik. Vanemate õigus kujundada oma lapse haridusteed tuleb säilitada. Kõige tähtsam sõna on VALIK. See peaks lastevanematele jääma.
Irina Panova
Tartu Puškini kooli hoolekogu esinaine
Allikas: Tartu Postimees